Tunnistused kogudusele 2. köide, Ellen G. White

Kui „Tunnistuste“ esimene köide kujutab endast suurel määral nõuandeid vastrajatud ülejäänute koguduse alustuseks ning õpetuste, kogemuste ja ettevõtmiste arendamiseks, siis teine köide on peaaegu täielikult pühendatud koguduseliikmete isiklikule vagadusele. Kolmeteistkümne aasta jooksul, mil kirjutati neliteist tunnistuste brošüüri, mis praegu moodustavad esimese köite, tugevnes kirjastustöö, organiseeriti kogudus, loodi selle rahastamise süsteem ning käivitati suur terviseprogramm.

Viimase artikli kirjutamise ajal voolas Review and Heraldi kirjastuse pressidest Michigani osariigis Battle Creekis kirjandust pidevalt ning sealsamas lähedal oli vastavatud sanatoorium täies töös. Kodusõja sünged aastad olid möödas ja kogudusel oli nüüd võimaluste aeg. Nüüd tuli hoida saavutatud maa-ala enda käes ja laiendada selle piire. Koguduse pideva edu jaoks oli elutähtis selle liikmete laitmatus. 

1868. aasta alguses, nagu on selgitatud artiklis, mis on praegu esimese köite lõpuosas, hakkas Ellen G. White koguduse kui terviku jaoks avaldama teatud isiklikke tunnistusi, mida selle ajani ei olnud üldiselt levitatud. Nende isiklike tunnistuste kohta ütles ta: „Need kõik sisaldavad suuremal või vähemal määral noomitusi ja õpetusi, mis kehtivad sadade või tuhandete jaoks, kes on sarnases olukorras. Neis on valgus, mille Jumal on arvanud heaks anda nende juhtumite kohta.“ – 1. köide, orig lk 631. 

***********************

Ellen G. White’i (1827−1915) peetakse kõige enam tõlgitud Ameerika autoriks − tema teoseid on välja antud rohkem kui 160 keeles. Ta on kirjutanud üle 100 000 lehekülje väga erinevatel vaimulikel ja praktilistel teemadel. Pühast Vaimust juhituna ülistas ta Jeesust ja viitas Pühakirjale kui usu alusele.

***********************

Kõvaköide, 580 lk